Käisin 5.-16.02 Tenerifel. Tenerife on Kanaarisaarestiku suurim ja kõrgeim saar, kus võib näha kauneid ajaloolise arhitektuuriga maju, ilusat palmidega rannaäärt ja mägedes vulkaane.

Reisil käisin täditütre Brigitta ja peretuttav Emiliga. Emili emale suur kniks ja pai, et meile läbi raskuste sai siiski ühed viimased piletid Tenerifele. Piletid ostsime Rootsi lennufirmast.

5.02 hakkasime Rootsi sõitma kruiisilaevaga. Laev polnud veel sõitmagi hakanud, kui mul kõhus keeras, sest Noa jäi Eestisse. Üritasin halba tunnet ignoreerida ja siiski reisi nautida.

Vanainimese kombel jäin ma magama kell 23.00 ja noored reisikaaslased panid hommikuni pidu.

Magada ma eriti laevas ei saanud, laev loksus ja peegel peksis vastu seina ning Emil ja Brigitta sagisid pidevalt kajuti vahet (sorri kui te seda loete ja mõtlete, et ma olen lollakas ja panen teid avalikult tanki:D:D).

Rootsi jõudes hakkasime hotelli minema, mis oli väääga kaugel sadamast (Arlanda airporti vahetus läheduses). Reis oli pikk ja tüütu, sest kõik olid väsinud. Hotelli jõudes avastasime, et meil on oma "maja", mille wc asub suures majas. Seega me pidime miinuskraadidega kogu aeg jooksma kahe maja vahet, kui tualetti minna oli vaja. Rootslastele on see muidugi tühiasi, sest linnapeal (päris ausalt kohe) iga teine tuli vastu lühikeste varrukatega või ilma jopeta. I don't know what's wrong with them....... Kui olime asjad hotelli visanud, siis läksime üsna hotellilähedale pubisse sööma. Toit polnud suurem asi, aga kõhu saime täis. Edasi olime hotellis ja ootasime homset hommikut.

Lennujaama jõudes läks kõik sujuvalt ja üsna pea olime juba lennukis. Lend kestis 5 tundi.

Tenerifele jõudes oli ilm mõnusalt soe (võrreldes külma Rootsiga ja miinuskraadidega Eestis).

Tegime Playa de las Americas mõnusa õhtusöögi ja tutvusime natuke linnaga.

Igalpool olid tumedanahalised, kes midagi pähe määrida üritasid. Reaalselt igal pool. Iga nurga peal. Reisi lõpuks oli see juba muutunud nii tüütuks, nii et me kõndisime kiirkõnniga kõigist mööda ja ei suunanud pilku ka kordagi nende poole. Rannas isegi üritati pähe määrida vaipasid. Pakkusin talle müügiks vastu oma rätikut. Kahjuks ta polnud huvitatud ja lahkus üsna pea.

Reisist kõige vahvam asi oli ringreis. Käisime mägedes ja teistes linnades. No imeline. Ma olin pool aega sõnatu, sest ei suutnud uskuda, kui ilus see koht on. Mägedes olles oli vahepeal tunne nagu me oleks kuskil kõrbes. Täiesti teistsugune, vulkaanid jne.

Giid rääkis, et mägedes koobaste sees elavad ka veel inimesed ja nad on enda jaoks sinna mugavad eluasemed teinud. Päris huvitav. Elektri-,vee- ja kõigevaba elu. Oleks tahtnud väga näha neid kodusid.

Muidugi oli ka palju maju mägedesse ehitatud ja aina kõrgemale sõites avanes meile kogu aeg aina imelisem vaatepilt. Vaatepilt mägedele ja merele, mis sillerdas nende taga.

Üks linn oli eriti huvitav- asus täpselt ranna ja mägede vahel. Seal tegime väikse peatuse, saime proovida kohalikku veinisorti ning banaanimarmelaadi. Kõik oli lihtsalt super!!!!!!!! Vein oli imeline, banaanikreemist rääkimata. Nägime seal ka banaanipuid jne, oleks väga tahtnud noppida banaane. Kahjuks ei tohtinud haha.

Mägedevahel asus peale selle linna veel mitu erinevat linna. Üks linn viis oma väikeste armaste majakestega meid nagu Mehhikosse. Täpselt sellised majad, mida võib näha Mehhiko seebikatest. :D

Vääga ilus oli! Samas ka meie turistikas oli väga ilus koht. Ehtne palmisaar.

Mööda rannaäärt edasi kõndides kogu aeg tulid uued poed, söögikohad ja kõik muutus huvitavamks.

Üldjuhul me päeval käisime väga palju ringi, tutvusime kohaga, sõime tervislikult ja jõime palju vett. Enesetunne oli kogu aeg väga hea, kui väljaarvata see, et õhtuti ma igatsesin juba väga koju Noa juurde.

Tegime ka ühe rannapäeva. Brigittaga randa jalutades pidasid meid kinni tumedanahalised naised. Nad piirasid meid reaalselt ümber ja toppisid mingi raamatu kätte ja tahtsid meile patse punuda. Ütlesin, et ma ei taha patsi ja pidin proua käest oma juuksed lahti tõmbama. Selle peale sain ma sõimu, et ma olen baaad gurl. Brigitta aga nii kiire ei olnud ja juba üks punus talle mingi ilgelt nõmeda patsijulla pähe. Kui pats valmis oli, siis hakkas raha nõudma. 30 euri mingi patsinäraka eest. Ültesin, et me ei soovind seda ja me ei maksa. Helistasin Emilile, palusin tal ruttu tulla sinna.

Kui Emil jõudis, siis taheti ka talle patsi punuda. Emil ütles sellele mammile "dont fuck with me, im really sick.." ja ta jääti rahule. Brigittaga nii hästi ei läinud, iga nurga pealt kogunesid tumedad meie ümber ja pidime lõpuks 10 euri neile andma. Tagantjärgi mõtlen, et oleks võinud seal karjuma hakata või mis iganes teha, aga sel hetkel oli junn jahe ja tahtsime kiired jalad sealt teha. Hiljem jälgisime kuidas nad järjest noori tüdrukuid või poisse rajalt maha tõmbavad ja hakkavad neile pähe patse punuma. Õudukas lihtsalt, samas väga meeldejääv "reisikogemus". Tumedanahalised röövisid meid. Yazz. Sellest ajast saati on need ärimehed ja ärinaised mulle tänavatel nähtamatud. Oleks võinud kohe full igno peale tõmmata, aga nohh. Enam pole siin miskit teha :D Mina õnneks olin see bad gurl kes African Luck-i ei tahtnud.

Viimaseks päevaks olid Emil ja Brigitta täiesti ärapõlenud. Minuga nii hullud lood polnud, sest ma toppisin päiksekaitsekreemi päris palju peale. Ja siit ka teine õppetund- kui tugevat päiksekaitsekreemi näkku panna, siis tuleks veenduda, et see on ühtlaselt!

Ma olin nagu valge-punase kirju lehm. Mu terve nägu päevitus laiguliselt ära. Brigitta kutsus mind muuks:S:D tänaseks olen veel õrnalt laiguline, aga üsna palju parem kui varem.

Kojutulek oli piin, mitte sellepärast, et ma ei tahtnud vaid kuna Noa tegi avarii ja ma väga, väga tahtsin temaga olla ja talle toeks. Meie 2 aastat vanale beebile sõideti sisse ja auto läks mahakandmisele. Tänu jumalale, et Noa ja ta vennapoeg terveks jäid.

Eestisse jõudes ootas Noa mind sadamas kirjaga "Stefani"- nagu filmis. :D Ta alati oskab üllatada mind pisiasjadega.

Eestis viisime asjad koju, tegin veidi tööd ja käisime ka pildistamas MONA juures. Mõnda pilti olen näinud- olen väga põnevil. Ootan pikkisilmi juba kõiki pilte! :)

Ja kodus on nii hea olla!